|
Seapea
Jan 5, 2007 18:37:27 GMT 2
Post by Susannah Simon on Jan 5, 2007 18:37:27 GMT 2
"Ahnii," pomises Susannah, kui oli kuulnud, mida Lucius ütles. Tüdruku näole valgus kummaline pahameele ja hirmu segu, kui ta enda kõrvale lauale taas pilgu heitis.
"Vabandage, härra, aga kes teile ütles, et ma plaanin direktori juurde minna? Ei. Ma ei kavatse seda. Mitte pärast seda, mille ma just teada sain," vastas Susie.
Tüdruk vajus laua taha, kuhu peale olid kallatud tema asjad ning asetas oma pea väsinult kokku pandud kätele, mõeldes, kas see oli olnud päriselt. Kuid oli. Nagu võis arvata.[/i]
|
|
|
Seapea
Mar 3, 2007 16:36:22 GMT 2
Post by Professor. Snape on Mar 3, 2007 16:36:22 GMT 2
Jutustaja:
Varsti nägi Susannah Simon kahe musta kogu laua all ühte leikivat asja mis osutus galeooniks.
|
|
|
Seapea
Mar 3, 2007 16:39:06 GMT 2
Post by Susannah Simon on Mar 3, 2007 16:39:06 GMT 2
Susannah võttis galeooni üles ning hüpitas seda peopesal. Tüduk pistis selle taskusse ning lahkus kõrtsist.[/i]
|
|
|
Seapea
Mar 3, 2007 16:42:00 GMT 2
Post by Professor. Snape on Mar 3, 2007 16:42:00 GMT 2
Jutustaja:
Kui Susannah Simon oli kõrtsist väljunud. Nägi ta jalajälgimis suundusid metsa ning võisid kuuluda meestele. Puu all nägi ta veel ühte galeooni, ning selle kõrvalt läksid jalajäljad paksu süngesse metsa.
|
|
|
Seapea
Mar 3, 2007 16:47:06 GMT 2
Post by Susannah Simon on Mar 3, 2007 16:47:06 GMT 2
Susannah noppis sellegi galeooni üles ning silmitses seda mõne hetke mõtlikult. Natukese aja pärast oli ta sellegi õlakehitusega taskusse pannud. Rahu saamata sammus ta metsa äärde, kuhu jäljed kadusid, samas mõeldes, mis kahju võiks teha sinna minek.
Uurides pilguga iga tolli külmunud maapinnast, üritades leida ainsatki märki, mis viitaks sellele, miks mehed sinna oli läinud, tundis tüdruk juba jalgadel külma. Lisaks oli tal kuklas tunne, nagu jälgiks keegi teda, kuid see võis samahästi olla tema elavast fantaasiast, kuna pilku sinna poole pöörates, oli tänav lumine, tühi ja külmunud.
Õpilasedki, kes seal peale tema olla võisid olid varjunud kas sooja Kolme Luuda või Mesinäppu, kust alati häid asju saada oli. Silmitsedes veel mõne hetke tänavat, pööras ta pilgu metsa, surudes käed sügavale mantlitaskutesse ning tundes vasaku käe vastus galeooni siledust, hakkas ta sellest üha rohkem huvituma.
|
|
|
Seapea
Mar 3, 2007 16:52:05 GMT 2
Post by Professor. Snape on Mar 3, 2007 16:52:05 GMT 2
Jutustaja:
Mets näis täiesti tühi olevat kuid ei olnud mingit märki ära ilmumisest. Kaugel ulgus hunt kuid see oli ka ainuke heli. Järsku lendas tüdrukule lahmakas lund pähe, mis oli kukkunud tuules õõtsuvast puuoksast.
|
|