Seapea

[Susannah Simon]

Susannah kiirustas Seapea kõrtsi. Tavaliselt ta seal eriti ei käinud, kuid täna pidi ta tegema erandi. Kulmu kortsutades kiirustas ta kõrtsmiku juurde ning rääkis temaga midagi vaiksel häälel.

Natukese aja pärast ulatas mees Susannah'le üle leti kirja, ise ärevalt ringi vaadates. Susannah võttis selle ärevalt vastu ning see vastu ringa surutud, istus ta tühja ning letist kõige kaugemal asuvasse lauda.

Suze luges:
Susannah,
loodan, et saad selle kirja minu juhtnööride kohaselt kätte. Kui oled selle läbi lugenud, loodan, et Sa saad sellest aru, miks ei saanud ma seda tavalisel teel saata.
Kõik see ärevus, mille on põhjustanud Tead-Küll-Kes, on kujutlematu ning kõiki öökulle jälgitakse. Jälgitakse ja ministeeriume töötajaid, näiteks mind. Et mitte äratada kahtlust, otsustasin Sinuga mitte kokku saada, ning Sulle kirja jätta.
Palusid, et ütleksin, kellena ma töötan? Ma töötan Saladuste osakonnas. Susannah, palun ära saa sellest valesti aru, nagu ma oleksin... Räägime siis, kui näeme.
Isa.

Susannah murdis kirja kokku ning pani selle tagasi ümbrikusse. Pead kätele toetades jäi ta vaatama nooremat sorti meest, kes kandis musta, kapuutsiga rüüd. Tahes tahtmata tundus tüdrukule, et ta oli paari sellist ka tänaval näinud.

[Ann Fabia Waterball]

Ann astus seapeasse. Ta oli seal ka paar korda varem käinud. Rõõmsalt naeratades astus ta kõrtsi ja kõndis leti juurde. "Mulle üks võiõlu," lausus ta rõõmsalt. Mees ulatas talle ühe räpase pudeli. Ann andis raha ja pöördus kanna pealt ringi. Natuke ringi vaadanud märkas ta slytherini prefektit.Tüdruku naeratus tuhmus natuke, aga ta ei teinud sellest väljagi. gryffindorelane seadis sammud ühe laua juurde ja istus sinna maha

[Arya L. Svit`hona]

Arya oli veidi väsinud ja ta otsustas võtta ühe võiõlle. Palun üks võiõlu ütles Arya ja maksis selle eest. Ta võttis võiõlle ja sammus Anni poole, rõõmus, et nägi gryffindorlast. Kas võin siia istuda?, küsis Arya Anni käest.

[Lucius Malfoy]

Lucius astus seapeasse. Ta pilk peatus lastel ning ta tõmbas kapuutsi pähe ning suundus leti äärde. Ta tellis endale tuliviski ning rääkis midagi kurja ilmega teenindajat vaadates , teenindajaga.

[Susannah Simon]

Susannah jälgis, kuidas üks kummaliselt musta riietatud mees Seapeasse astus. Kergelt ehmatas tüdruk ka siis, kui too kõrtsmikuga rääkima hakkas. Susie pani käe taskusse ning surus kirja seal sügavamale. Talle lihtsalt ei meeldinud mõte, et see võib tal taskust välja kukkuda. Veel hullem oleks, kui see kukuks taskust välja selle kummalise mehe nähes.

Veidi aega seal istunud, tõstis Susannah käe ning tellis endale uue võiõlu. See vajadus tuli tal tänu külmale, mis Seapeas levis, kuna seal polnud oluliselt soojem, kui väljas. Siiski eelistas tüdruk seda hetkel meeldivalt soojale Kolmele Luuale.[/i]

[Professor. Snape]

Mingi mustas rüüs mees kellel oli kapuuts peas astus seapeasse. Ta nägi seal mustas rüüs meest ning suundus sinna. Ta ütles midagi vaikselt sosistades Teisele mehele ning too noogutas. Snape tõusis püsti ütles midagi teenindajale. Teenindaja ja must kogu läksid leti taga asuvasse taharuumi ning varsti tulid nad sealt välja. Sisse astunud must kogu istus teise juurde ning seletas talle midagi.

[Susannah Simon]

Susannah jälgis kahte meest, kes olid mõlemad oma mustades rüüdes väga sarnased. Kuid Seapeas mitte just ebatavalised. Tüdruk heitis pilgu aknast välja ning nägi, et oli hakkanud lund sadama.

Ennast kergelt väristades sammus Susannah leti juurde, tellides endale teise võiõlu, ning otsustades, et enne lumesaju lõppu ta Seapeast ei lahku. Tal polnud mingit tahtmist jääda lumetormi sisse. "Lumi..." pomises ta omaette ning jõi võiõlut.[/i]

[Lucius Malfoy]

Mõlemad mustad kogud vaatasid arvatavasti kurjal ilmel tüdrukut kuna nende nägusi ei olnud näha. Nad vaatasid teda kuna ta oli neile üpriski lähedale tulnud. Lõpuks vaatasid nad jälle teineteise poole ning mees tasandas häält ning sosistas vaevukuuldavalt lootes et neile lähedale tulnud plika ei kuule." Kas Avery on sinuga ühendust võtnud Severus?" Küsis üks mustadest kogudest ning mees saatis tüdrukule vihase pilgu. Nad suundusid kõige kaugemasse nurka. Seal ei olnud ühtegi inimest ning kellelgi ei oleks olnud ettekäänet just sinna istuda.

[Susannah Simon]

Susannah kuulis, mida üks mees teisele ütles, ning talle tundus see äärmiselt kahtlane. Slytherinlaine vaatas kahetsusega, kuidas mehed teise salongi otsa läksid ning sinna istusid. Maksnud võiõlu eest, seadis tüdruk sammud sinna poole, kuna tal tahtis istuda võimalikult akna juurde.

Istunud sinna, heitis ta pilgu õuue ning kergitas kulme, nähes järjest tihenevat lumesadu. Ta istus meestest üks laud eemal, kuid lootis siis kuulda kas või mõnda ükskikut lause katket.[/i]

[Professor. Snape]

Mustas kogus mees vastas midagi teisele ja samal ajal tuli neile lähedale jälle see plika." Me peaksime siin!" Ütles ta siiski. Nad tõusid ning kõndisid uuesti üle kõrtsi ning istusid ühte pimedasse nurka, kus ei olnud ühtegi akent. Üks mustadest kogudest saatis kiire pilgu tüdrukule ning rääkis midagi kiiresti teisele.

[Susannah Simon]

Susannah tahtis nahhaalselt püsti tõusta ning nende lähedusse istuda, kuid tüdruk jäi siiski sinna. Vähemalt esijalgu.[/i]

[Lucius Malfoy]

Mustad kogud rääkisid ning mõlemad saatsid ühe pilgu tüdrukule. Nad oleksid tahtnud, et tüdruk neid p r a e g u kuuleks. Nad rääkisid vaikselt edasi. Lõpuks tõusis üks meestest püsti kuid teine ütles midagi ning mees istus maha. Üks meestest võttis pärgamendi sule ja tindi välja ning kirjutas midagi. Pani siis selle ümbrikusse ning kõndis tüdrukust mööda ukse juurde, avas selle ning astus lumesaju kätte. Vaevaliselt oli meest aknast näha, kuidas ta öökulli kutsus kirja talle suhu andis ning öökulli teele saatis. Siis astus mees sisse kuid imekombel ei olnud ta rüü ei märg ega lumine. Ta kõndis jällegi üle kõrtsi ning istus teise mehe juurde, kes talt kohe midagi arvatavasti küsis.

[Susannah Simon]

Susannah vaatas mehi nii vihaselt, et ta oleks isegi enda näo peale ehmunud. Kui mees aga välja läks ning kellegile kirja saatis, läks Susannahi viha haripunkti ning ta oleks peaaegu karjuma hakanud.

Tüdruk võttis taskust kirja ning luges selle veel paar korda läbi, enne, kui selle uuesti taskusse pani. Natukese aja pärast sai tal ka võiõlu otsa ning ta peaaegu et jooksis leti juurde, et uus tellida.

Uue võiõlu eest maksnud jalutas tütarlaps veidi kummalisel ilmel sinna poole, kus kaks meest istusid ning rääkisid. Susannah mõtles, miks nad alati tema juurest minema läksid. Istunud taas nende lähedusse, aga üks laud vahele, jäi ta kuulama, kas ta midagigi kuuleb.[/i]

[Professor. Snape]

Mehed jäid vait ning põrnitsesid oma tuliviskisid. Üks meestest köhatas kõvasti ning rüüpas oma võiõlu lõpuni. Mõlemad mehed tõusid ja kõndisid tüdrukust mööda leti juurde. " Me kasutame teie taga ruumi!" Käratas mees kõrtsmikule üle kõrtsi ning kaks meest kõndisid taha ruumi kus neid e i segatud. "Ai," ütlesid mõlemad mehed järsku ning peaaegu jooksid tagant ruumist välja, ukse juurde. Nad astusid välja ning vaevalt oli uks nende taga sulgenud, kui mõlemat popsatuste saatel kadusid, lootes varsti tagasi tulla.

[Susannah Simon]

Kuhu need mehed ometi läinud olid? Mõtles Susannah, meenutades, kas ta on varem kuskil sellises olukorras olnud.

Näinud mehe näoilmeid, vaatas tüdruk kahtlevalt kõrtsis ringi ning võttis välja sule ning pärgamendi, asudes kirjutama. Enne vaatas ta aga maha, paar lauda edasi, kuna mehed võisid olla midagi sinna jätnud. Kahjuks see nii ei olnud.[/i]